Eesti Päevaleht: Kuidas jätkab tööd noortespordi kasvulava Audentes?

Kogu Eesti sporti teenima kutsutud Audentese spordigümnaasiumi parem kasutamine on kõigi spordiinimeste huvides. „Meie oleme selleks valmis,” ütles kooli direktor Marek Kaleta.

Mitmed Audentese spordigümnaasiumi lõpetanud noorsportlased on jõudnud rahvusvahelisele tipptasemele, esindanud Eesti olümpiakoondist ja võitnud juunioride tiitlivõistluste medaleid. Kuid ootus, et riigi esindusvõistkonnad saaksid Audentesest pa­remat järelkasvu, on viimasel ajal aina suurenenud. Nii Eesti spordikongressiks valmistumise käigus kui ka sealsetes sõnavõttudes lasti riiklikku tellimust täitva spordigümnaasiumi kohta sageli kriitikanooli.

„Iga süsteem kohandab endale kõige mugavama voolusängi,” lausus Eesti olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise. „Suurematele spordialaliitudele on Audentes olnud kõige parem noorte ettevalmistamise koht. Ometi on tuntav, et paljudele spordigümnaasiumi kümnendasse klassi astuvatele noortele on tippspordi rong juba läinud. Nende koormuste talumise võime on nõutavast nõrgem ja arenguperspektiiv väike.”

Kaleta on pärast 11. novembril peetud spordikongressi nii olümpiakomitee kui ka haridusministeeriumi esindajatega arutanud, mis suunas tuleks noorsportlaste ettevalmistust Audenteses tänapäevastada.

„Mul on hea meel, et olümpiakomitee suhtub meie kooli arengusse väga tõsiselt,” lausus Kaleta. „Eestis pole teist organisatsiooni, kus noortega tehtaks nii süsteemset ja järjepidevat tööd. Klubidest või kohalikest spordikoolidest võib tulla sähvatusi, aga plaanipärase järelkasvu koolitamisega keegi teine ei tegele.”

Audentesel on eeliseid

Spordigümnaasiumi suured eeli­sed on väga head spordirajatised, mille ehitamise võttis äriühing AS Audentes kümme aastat tagasi haridusministeeriumiga lepingut sõlmides oma südameasjaks.

„Kohtumisel Läti spordijuhtidega kuulsin, et nad on oma Murjane spordikooli hetkeseisu ja tuleviku pärast mures. Spordibaasid lagunevad, vananevatel treeneritel puudub tahe muutuda,” ütles Kaleta. Tõsi, ka maakondade kes­kustesse on viimastel aastatel rajatud staadione, spordihalle ja ujulaid. Kui kodupaigas on head harjutamisolud, ei kipugi andekamad noorsportlased nii väga pealinna.

„Meie õpilastele tagatakse majutus ja toitlustus. Meil töötavad maailma parimad Eesti treenerid, kellest enamik on saanud kutsekvalifikatsiooni viienda või neljanda kategooria. Koostöös spordimeditsiini keskusega kindlustame suurte koormustega treenivatele noortele heatasemelise arstliku teenuse ja taastumisvõimalused,” osutas Ka­le­ta Audentese spordigümnaasiumi teistele trumpidele.

Ometi seisab olümpiakomitee, haridusministeeriumi ja Audentese esindajatest moodustatava töörühma ees vajadus otsida lahendusi põhiküsimusele, kuidas koolist sirguks praegustele tippudele vääriline vahetus.

„Maja on õpilasi täis, aga kõik pole niisugusel tasemel, nagu tahaksi­me,” lausus Kaleta. „Õpilaste valikul tu­leb tööd teha. Meie ei taha noorte andekusele ja töövõimele hinnaalandust teha. On arusaadav, et treenerid juhendaksid palju suurema tahtmisega õpilasi, kellel on paremad sportlikud eeldused.”

Tõnise näeb kooli astuvate noorte ettevalmistuse parandamiseks kaht võimalust.

„Esiteks: muuta kohalike noorteklubide töö paremaks, aga see nõuab ilmselt riigilt miljoneid, mis pole praegu reaalne. Teiseks: tooksime andekamad ja suurema töövõimega noored varem Audentesesse õppi­ma,” selgitas EOK peasekretär.

Kujundit kasutades tegi Tõnise ettepaneku võtta jämeda toru asemel kasutusele pikemad ja peenemad torud. Lahtiseletatult: praegu saavad lõviosa Audentese kohtadest Tallinnas üheksa ja Otepääl kolm spordiala, lisanduvad üksikute alade esindajad. Edaspidi võiks koolis olla esindatud rohkem alasid, sinna astujatele esitataks aga suuremad tasemenõuded.

„Tõenäoliselt on näiteks kooli kolmekümne viies kergejõustiklane nõrgem kui teine kuni neljas tõstja, triatleet või vehkleja,” arutles Tõnise.

Küll tuleb sel juhul arvestada, et kui ühe treeneri rühma kuulub kuueteistkümne õpilase asemel kuus, läheb järelkasvu koolitamine kallimaks. „Muudatus eeldab suuremat avalikkuse ressurssi ja ka alaliitude valmidust oma sportlaste ettevalmistamist rohkem abistada,” ütles Tõnise.

Praegu saavad Audenteses sportlikku õpet ja hariduse 15–18-aastased noored. Kaks aastat tagasi anti esimesed kohad ka üheksanda klassi õpilastele.

„Oleme mõelnud kutsuda juba järgmisest õppeaastast kooli pare­maid noorsportlasi alates kaheksandast klassist,” lausus Kaleta.

Haridusministeeriumiga sõlmitud hankeleping ei kohusta aktsiaseltsi Audentes vastutama õpilaste valiku eest. Küll võiks nii Kaleta kui ka Tõnise meelest olla spordialaliitude aktiivsus õpilaskonna valikul suurem.

„Alaliitudele õpilaskohtade jagamisel tuleb hinnata nende suutlikkust saavutusspordi arendamisel ja senist koostööd kooliga,” lausus Tõnise. „Alaliidul on kõige suuremad hoovad, kuidas tuua kooli kõige andekamad ja paremad noorsportlased. Kui alaliit suhtub õpilaste valikusse formaalselt, pole ta kõige parem partner.”

Kaleta täiendas: „Annaksime rohkem võimalusi edunäljastematele alaliitudele. Näiteks möödunud aastal avatud ujumisrühm on väga innustunult ja sihipäraselt töötanud. Meie Otepää filiaali on lõpetanud jalgratturid Rein Taaramäe, Rene Mandri ja Tanel Kangert, kes on edukalt edasi läinud.”

Sihiks noorteolümpia!

Maailma noortespordis pälvis möödunud suvel suurt tähelepanu Singapuris peetud esimene noorteolümpia. Tõnise sõnul suhtus osa riike ettevõtmisse skeptiliselt, kuid sündmus kujunes nii võimsaks, et 2018. aasta noorteolümpiat soovib juba korraldada kuus riiki, nende seas USA.

„Noorteolümpia oli suurejooneline ja tõsine üritus, kus järgiti olümpiahartat ja kasutati samu rituaale, nagu on olümpiamängudel,” lausus Singapuris käinud Tõnise.

Olümpiakomitee peasekretäri sõnul tuli noorteolümpia Eesti jaoks veidi ootamatult.

„Aitasime, kus saime, et noorte valmisolekut natuke parandada, kuid sihipärast ettevalmistust polnud,” lisas ta. „Nähes, kui tõsiselt tippspordi järelkasvu suurvõistlusse suhtuti, võiks see olla ka meie noortele ja nende treeneritele motivatsioon, mis tegutsemise vedrud pingule tõmbab.”

Sihipärane ettevalmistus noorteolümpiaks eeldab, et sinna kaa­sataks kõigi kavas olevate spordialade esindajad.

„Noorteolümpia võiks olla üks eesmärke, mis annaks järelkasvu treenimisel Audenteses kindla sihi,” lausus Kaleta.

Kaleta on vahel spordirahvale esinedes tundnud, justkui oleksid Audentese spordigümnaasiumi treenerid ametikaaslastega võrreldes eelisseisus.

„Oleme paindlikud ja valmis tegutsema nii, nagu on Eesti spordile kõige parem,” kinnitas spordigümnaasiumi direktor.

Toetused

Aidata rohkem ka üliõpilasi

Üks keerulisemaid perioo­de tippsportlase kujunemisel algab pärast gümnaasiumi lõpetamist. Üksikud 19–20-aastased juuniorid on suutelised kohe oma ala eliidiga konkureerima. Samal ajal seisavad nad silmitsi elukutsevalikuga. Kes otsustab minna õppima ülikooli, peab tõsiselt kaaluma, kas tal jätkub nii spordiredelil edasi pürgimise kui ka õpingute sidumiseks energiat ja materiaalseid võimalusi.

„Kui vehkleja Erika Kirpu tuli Tartust Tallinna tehnikaülikooli õppima, mõtlesin, kuidas saaksime teda sporditeel edasi aidata,” lausus EOK peasekretär Toomas Tõnise, kelle sõnul oleks vaja anda parematele üliõpilassportlastele sihtotstarbelist treeningustipendiumi.

EOK teeb koos haridusministeeriumiga ettevalmistusi, et järgmisest õppeaastast saaks treeninguteks toetust kakskümmend tudengsportlast.

Ühele üliõpilasele eraldataks õppeaastal 50 000 krooni ehk natuke üle 3000 euro. „Toetussumma liigub pearahana üliõpilasega kaasas,” ütles Tõnise.

Kui sportlane õpib Tallinna ülikoolis, tagab talle selle summa eest ma­jutuse ja toitlustuse Audentes. Stipendiumi võivad taotleda ka Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli tudengsportlased, kellele loodaks vastavad võimalused Emajõelinnas. Treeneri palkamist kavatsetav stipendium ei hõlma.

Allikas: Eesti Päevaleht