Audentese Spordigümnaasiumist

Audentese Spordigümnaasium on kool, mis tagab õppursportlaste mitmekülgse ja tervikliku arengu ning loob soodsad eeldused haridustee jätkamiseks.

Audentese Spordigümnaasium jätkab alates 2000. aastast endiste riigikoolide Tallinna Spordiinternaatkooli (TSIK) ja Eesti Spordigümnaasiumi (ESG) tänuväärset tööd noorsportlaste arendamisel. Alates 2008/2009. õppeaastast on õpilaste parema teenindamise eesmärgil lahutatud Audentese Spordigümnaasiumi ja Audentese Erakooli gümnaasiumiklassid eraldiseisvateks asutusteks.

Audentese Spordigümnaasium tegutseb nii Tallinnas kui Otepää filiaalis. Tallinnas õpivad sportlased järgmistel spordialadel: kergejõustik, korvpall, võrkpall, käsipall, tennis, laskmine, kreeka-rooma maadlus, judo, ujumine. Erandjuhtudel avaneb sportlastel võimalus õppida ka teistel spordialadel. Otepää filiaalis õpivad ja treenivad noorsportlased murdmaasuusatamise, kahevõistluse, laskesuusatamise, jalgrattaspordi ja orienteerumise aladel.

Audentese baasil on loodud Eestis ainulaadne noorsportlaste treeningsüsteem. Investeeringute tulemusena on kaasajastatud ESG staadion, pallimängu- ja maadlussaalid, rajatud on uus kergejõustikuhall, tennisehall ja ujula. Samuti on õpilaste käsutuses lasketiir. Õpilastele on tagatud gümnaasiumiõpingud, majutus, toitlustus ja spordimeditsiiniline teenindus ühel territooriumil. Lisaks kuuluvad Audentese töökollektiivi kõrgelt kvalifitseeritud ja tunnustatud treenerid, kellest paljud juhivad spordialaliitude noorte või täiskasvanute koondiseid. Möödunud õppeaastal omas 85% meie treeneritest 5. kutsetaset.

Viimastel olümpiamängudel Pekingis ja Vancouveris moodustasid Audentese Spordikooli vilistlased ja õpilased koondistes ligi veerandi. Eestit on vääriliselt esindanud Audentese Spordigümnaasiumi vilistlased, kellest edukamad on olnud Euroopa kergejõustiku sisemeistrid Ksenia Balta ja Mikk Pahapill, kreeka-rooma maadluse raskekaalu maailmameister Heiki Nabi ja sumomaadleja Kaido Höövelson (Baruto).

2007. aastast on spordigümnaasiumi õpilastel võimalik lisaks keskhariduse omandamisele ja treenimisele läbida ka treeneri 1. ja 2. kutsekvalifikatsiooni tasemekoolitus. Üle 90% abiturientidest saavad kooli lõppedes treeneri 1. kutsetunnistuse, mis on heaks stardiplatvormiks Eesti treenerite kollektiivi täienemisele.